Raudteesillad - Eesti, Läti, Leedu ühisväljaanne / 523-25.10.12

6 фото
image
Nominaal: 0.45 EUR / 7.04 EEK
Ilmumiskuupäev: 25.10.2012
Kujundaja: Indrek Ilves
Trükiarv: 100 000
Poogen: 4 x 4
Perforatsioon: 13¼: 13¼
Trükk: ofset
Trükikoda: AS Vaba Maa



Käesoleva Eesti, Läti, Leedu ühisväljaande teemaks on raudteesillad. Nii margil, esimese päeva ümbrikul kui esimese päeva templil on kujutatud Eesti esimese iseseisvuse ajal ehitatud 440 raudteesillast silmapaistvamaid. Lisaks Narva sillale on margiplokil kujutatud veel Lätis asuv Carnikava ja Leedus asuv Lyduvėnai sild. Esimene raudteesild üle Narva jõe ehitati 1869 ja selle kõrvale teine, tugevam 1902. aastal. Sõjategevuses mõlema silla hävimise järel rajati 1920. aastate alguses lõpuks korralik uus raudteesild, mis margil näha ongi. Eesti Vabariigis ehitatud viimase suurema raudsillana avati see 12.12.1923, kuid hävis II maailmasõja sündmuste käigus. Veel on margil kujutatud üks käesoleva aasta lõpul Šveitsist Eesti raudteele jõudvatest uutest Stadleri FLIRT tüüpi reisirongidest. Ümbrikul olev raudbetoonist Sindi raudteesild üle Pärnu jõe avati pidulikult 13. veebruaril 1928. Seeläbi valminud Lelle-Papiniidu kitsarööpmelisel (750 mm) raudteeliinil algas 3 päeva hiljem rongiliiklus. Enam ei pidanud rongid Tallinna ja Pärnu vahel liikuma Lõuna-Eesti kaudu, mis andis reisirongide puhul umbes 10-tunnise ajalise võidu. Tegemist polnud tegelikult mitte üksnes raudteesillaga, vaid see oli mõeldud ka maanteesõidukitele Pärnu jõe ületamiseks. Rongide ja autode-hobuveokite liiklemist sillal reguleeris ja korraldas sillavaht. Esimese päeva templil on kujutatud Eesti kauneimate hulka kuulunud Ahja raudteesilda Tartu-Petseri raudteel, mis valmis 1931. aastal.

6 изображений

0 комментариев

Только зарегистрированные и авторизованные пользователи могут оставлять комментарии.